Herpes ja antibiootikumid

Veelkord HERPESEST ja ANTIBIOOTIKUMIDEST. Ja ikka lootuses, et inimeste teadlikkus ses osas vaikselt tõuseb. Kõik, millest ma kirjutan, põhineb minu isiklikul kogemusel. 
Antibiootikumid toidavad herpese viirust ja on päris tavaline, et peale tõsist AB ravi hakkavad herpes ja ka seened kehas vohama. Herpes ei ole ainult vöötohatis. Herpesel on palju salakavalaid tüvesid, mis nahalöövet ei tekita. Kui täpne olla, siis ei ole ka villid nahal herpese viirus, vaid neurotoksiinid, mida herpese viirus oma elutsüklite jooksul toodab. Paljudel juhtudel liiguvad toksiinid just sissepoole, mitte väljapoole(nahale) ehk siis liigestesse, kilpnäärmesse ja närvisüsteemi ning on reomatoidartriidi, kolmiknärvipõletiku, ismikunärvipõletiku, fibromüalgia, kilpnäärmepõletiku jne. tegelikuks põhjuseks. Teatud juhtudel võib herpese viirus ning tema elutsüklite käigus erituvad neurotoksiinid põhjustada ka toidu- ja päikeseallergiat, dermatiiti, unetust,närvilisust, migreeni, kroonilise väsimuse sündroomi, menopausi(näit. kuumahood) ja PMS sümtomeid. Psorriaasi kohta ei oska öelda, sest see teema on minust kuidagi mööda läinud ning mul pole võimalust olnud psorriaasi põhjustesse süveneda. Kui peale AB kuuri on aga tekkinud astma, siis on pigem tegemist mingi seennakkusega.Tavaliselt on selleks hallituseen.Nagu ma eespool juba mainisin, hakkavad ka seened peale AB kuuri vohama.
Mis n.n. autoimmuunsetesse haigustesse puutub, siis sellist asja ei eksisteeri. Keha ei ründa kunagi iseennast. Nõndanimetatud ,,autoimmuunsete“ seisundite puhul on minu kogemuse järgi tegemist madala immuunstaatusega ja kui immuunstaatus on madal, siis hakkavad kehas kõikvõimalikud viirused, bakterid, seened vohama ning kõikvõimalikke erinevaid probleeme tekitama. Kuni väga raskete seisunditeni välja. 

Teist artiklit saad lugeda siit…