Olemisest siin ja praegu

Mida enam me keskendume minevikule ja tulevikule, seda vähem me elame olevikus. Mida vähem me elame olevikus, seda rohkem me jääme ilma kõige suuremast väärtusest maailmas – olla kohal siin ja praegu. Miks? Kasvõi juba sellepärast, et olevik on ainus asi, mis ON. Muud polegi. Elu toimub igaveses olevikus. Sellist aega pole kunagi olnud, kus elu ei toimuks olevikus ja ei tule ka! Minevik on endine olevik ja tulevik saabub alati olevikuna 🙂 

Mida rohkem me suudame olla siin ja praegu, kus meid ei paina ei meie minevikukogemused ega hirm tuleviku ees, seda rohkem me suudame elust rõõmu tunda! Päikest päeva 🙂

Õnnetundest

Kui taevas kattub pilvedega, ei ole päike ju kuhugi kadunud. Ta on endiselt olemas, mis siis, et  teisel pool pilvi.  

Mina arvan, et sisemise rahu, tingimusteta armastuse ning õnne- ja rõõmutunne on inimese loomulik seisund. Kahjuks saame me seda kogeda vaid siis, kui suudame vaigistada mõistuse hääle oma peas. Hääle, mis peab meie peas pidevaid monolooge – kommenteerib, spekuleerib, hindab, arvustab, võrdleb, eeldab ja kaebleb. Mõistuse hääl meie peas heietab sageli sellest, kuidas asjad viltu lähevad ning muretseb asjade pärast, millel pole tavaliselt antud ajahetkega kõige vähimatki pistmist! Kuna meie mõttumaailm on suures osas meie isikliku mineviku tulemus, siis hindame me olevikku ja tihtipeale ka tulevikku  läbi mineviku silmade ning loome oma elust vägagi moonutatud pildi.

Kui me ei suuda oma mõtteid välja lülitada, saavad neist meie kõige suuremad ,,piinajad“, mis meid pidevalt ründavad ja karistavad, tõmmates meist välja viimasegi eluenergia. Mida vähem on meis eluenergiat, seda halvemini ja õnnetumalt me ennast tunneme. Kui me aga õpime oma mõtteid natukeseksi tahaplaanile jätma, siis annab see meile võimaluse luua kontakt oma Kõrgema Minaga ning tunda seda sisemise rahu, tingimusteta armastuse ning õnnetunnet, mis tegelikult ongi meie loomulik olek.  

Tavamõistusel on üks väga tülikas omadus – püüda kinni, võtta omaks ja mõelda võõraid mõtteid. Valdav osa meie mõtetest ei kuulu üldsegi mitte meile, vaid me oleme teadlikud teiste inimeste mõtetest!  Mõtetest, mis 8 juhul 10-st on kahjuks negatiivsed. Kuidas neist võõrastest mõtetest vabaneda? Saada nad lihtsalt tagasi sinna, kust nad pärinevadJ Midagi keerulist siin ei ole, tuleb vaid esitada taotlus. Küsi: ,, Kellele see mõte kuulub? Saadan tagasi sinna, kust see pärineb! Kerguse ja rõõmuga, nüüd ja praegu!“ ning vaata, mis juhtub 🙂  Kui ühest korrast ei aita, siis korda taotlust mitu korda.

Negatiivsed  mõttemustrid ja kinnistunud vaatepunktid, millistest me ei pruugi alati teadlikudki olla ning mis pärinevad enamaltjaolt meie minevikust (ka eelmistest eludest), mõjutavad nii meie tervist kui ka kõiki meie elu valdkondi – suhteid, tööd, raha, eneseteostust, loovust, seksuaalsust jne. ning ei luba meil olla õnnelikud siin ja praegu. Sellisest meie elu juhtivast ja segavast mõttetaagast aitavad vabaneda Barsi seansid, milliste kohta saad lugeda siit…

Parimate soovidega, Saale D 🙂

Emotsioonidest

Emotsioon on keha reaktsioon mõttele ehk meie mõtete peegeldus füüsilises kehas, mida keha tajub füüsiliste probleemide ja haigustena. Sageli tekib emotsioonide ja mõtete nõiaring, kus üks toidab teist. Mõtlemine olukorrale, sündmusele  või inimesele, mis meis emotsiooneon  tekitanud, annab emotsioonile energiat juurde. Kui emotsioon saab energiat juurde, toidab  ta jälle omakorda mõtet …

Emotsioon on alati hirmu väljendus  – hirm haigetsaamise, üksinduse, hakkamasaamise, millestki ilmajäämise ees; hirm surma ees. Pidev hirm tekitab omakorda  emotsionaalset valu, millega inimmõistus üritab kogu aeg võidelda ning seda olematuks teha. Me otsime valust pääsemist ja heaolutunnet  füüsilistest asjadest ning tulevikust. Kahjuks ei too see kaasa aga muud kui valu ajutise leevenemise.

Negatiivsed emotsioonid nagu viha, süütunne, enesehaletsus, vihkamine, armukadedus jne. On oma olemuselt  emotsionaalne valu, millel on kaks tasandit – praegu tekkinud valu ja minevikuvalu. Praegu tekkinud valu põhjuseks on see, et me ei kiida midagi heaks või ei võta omaks ehk protestime selle vastu, mis on.  Valu suurus oleneb otseselt protesti suurusest. See, et me ei suuda vabaneda minevikuvalust, näitab aga meie suutmatust olla antud ajahetkes, siin ja praegu. Ütle oma olevikuhetkele alati ,,jah“, sest mis saab olla veel mõttetum kui vastupanu sellele, mis on? Elu toimub igaveses olevikus ning minevik ei ole midagi muud kui endine olevik ja tulevik jõuab meieni alati olevikuna 🙂 Mida rohkem me suudame olla siin ja praegu, kus meid ei paina ei meie minevikuvalu ega hirm tuleviku ees, seda rohkem me suudame elust rõõmu tunda!

Parimate soovidega, Saale D 🙂

Kaitsest ja taotlustest

Mõned kuud tagasi tormas minu kabinetti noor ähmi täis naine ja väitis, et kohe – kohe läheb tal ,,pilt eest ära“, sest keegi tõmbab temalt  energiat! Tehku ma midagi, sest tal on niiiii halb olla…Kuna tegemist oli minu väga hea tuttavaga, siis julgesin talle naerda, et miks mina? See on ju sinu probleem ja sul tuleb endal sellega hakkama saada! Panin ta istuma,  andsin pihku kaks suurt mäekristalli ning käskisin öelda taotluse iseendale: ,,Kui kellelgi on minult midagi vaja, siis palun võtke, aga ainult koguses, mis mind mingil moel ei kahjusta! Nüüd ja praegu!“ Peale taotluse lausumist hakkas ta enesetunne KOHE paranema ja 15 minuti pärast oli tal nägu nalja täis 🙂 Tegime veel 10 minutilise energiavälja tasakaalustamise taotlusega: ,, Minu keha energeetilise tasakaalu taastamine kõigil energeetiliste tasanditel, aktiveeru! Nüüd ja praegu, kerguse ja rõõmuga!“ ning läinud ta oligi. Lippas uksest välja, nagu oleks tiivad selga kasvanud 🙂 🙂

Miks ma seda räägin? Aga sellepärast, et selline teise inimese energia varastamine ehk energiavampiirlus on kahjuks väga levinud probleem. Neile, kes oma sõnul ,,sellistesse asjadesse“ ei usu, võin öelda üht – mitteuskumine ei tee energiavampiirlust kui nähtust olematuks. Juhtub ka nendega, kes ei usu!

Tegelikult tahtsin ma selle kirjatükiga hoopis öelda järgmist. Selleks, et ennast rünnakute eest kaitsta, ei ole vaja teha muud, kui esitada taotlus. Lõppkokkuvõttes on see ju meie enda otsus, kas me oleme nõus oma eluenergiat kellegagi jagama või mitte. Ei ole vaja mingit spetsiaalset kaitset, liiati veel kellegi teise poolt pandud. Sinu enda otsus on see, mis kaitseb ja seda otsust aitab sul kinnitada taotlus: ,,Kui kellelgi on minult midagi vaja, siis palun võtke, aga ainult koguses, mis mingil moel ei kahjusta!“

Ei ole mingit vajadust kapselduda ning endale müüre ja peegleid ümber ,,ehitada“. Jagage seda, mis teil on, aga teadlikult, iseennast kahjustamata! 🙂 Veel saad lugeda siit…