Kiirguste kahjulikkusest

Puutun üha enam kokku inimestega, kelle terviseprobleemid on otseselt seotud  selliste kiirgusallikatega nagu kõrgepingeliinid ja mobiilimastid. See on väga tõsine teema, millesse tuleks ka vastavalt suhtuda. Toon siinkohal ära ühe antud teemat valgustava artikli.

 

~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~

Inimese tervisele kahjulikku elektromagnetkiirgust on kahte liiki: madalsageduslik kiirgus (MSK) ja kõrgsageduslik kiirgus (KSK). Mõlemad neist on ohtlikud, põhjustavad vähkkasvajaid ning on võimelised ka korraga kiiritama, s.t. nii madalsageduslik kui ka kõrgsageduslik kiirgus suudavad eksisteerida koos.

Lihtne näide: Enamus inimesi saavad kiiritust nii vastasmaja katusele paigaldatud kõrgsageduslikku kiirgust väljutavast mobiilsideantennist kui ka mõnest madalasageduslikku kiirgust kiirgavast tarbeseadmest — vana monitor, arvutikast, sülearvuti, kellraadio, lamp vms. Sellises olukorras, kus kiirgusallikaid on samaaegselt mitu, saavad inimese elutähtsad rakud rohkem kahjustusi.

  1. Madalsagedusliku kiirguse (MSK) allikad. Nende kiirgus ulatub meetrite kaugusele:
  • Elektrikapid, elektriliinid, kõrgepingeliinid, tänavavalgustuse kaablid, pikendusjuhtmed jne.
  • Bürooseadmed: valgustid, lambid, arvutid, monitorid, faksid, paljundusmasinad, kohvimasinad, elektriradiaatorid, adapterid jne.
  • Kodumasinad: kellraadio, televiisor, raadio, külmik, kuivati, nõudepesumasin, triikraud, föön, tolmuimeja jne.

 

  1. Kõrgsagedusliku kiirguse (KSK) allikad. Nende kiirgus ulatub sadade meetritekaugusele:

Hetkel on maailma kõige suuremateks kõrgsagedusliku kiirguse allikateks mobiiltelefonid ja mobiilsideantennid. Sellised mobiilsideantennid töötavad 24×7 ja on nii võimsad, et suudavad signaali paari kilomeetri kaugusele saata ja sealt tagasi tuleva signaali ka kinni püüda. See tähendab aga seda, et inimesed, kes elavad ja/või töötavad mobiilisideantennist kümnete meetrite kaugusel, on kiirguse sees, mis on 10,000 kuni 10,000,000 korda tugevam sellest, mis on vajalik telefonikõne tegemiseks. Enamasti on aga mobiilsideantenne kõrvuti mitu, sest Eestis on kolm mobiilsideoperaatorit, kes kõik võistlevad parima leviala nimel.

Eestis tegutsevad mobiilsideoperaatorid räägivad, et muretsemiseks pole põhjust, kuna ühe mobiilsideantenni võimsus on ca 30-50W. Aga ütlemata jäetakse tõsiasi, et kui katuse peal on kolme erineva operaatori mobiilsideantennid, annab see tegelikult kokku 150W ehk elektromagnetkiirgus on kumulatiivne – kiirgused on omavahel liidetavad. Täiendavalt kasutatakse ka suundantenne, mille 17 dB tugevuse signaali ühte punkti koondamisega saavutatakse kiire võimsuseks kW ehk 1000W.

EESTIS JA MUJAL MAAILMAS KEHTIVAD NORMID

Eesti nagu ka paljud teised Euroopa riigid lähtub kiirguse kaitse komitee ehk ICNIRP’i poolt 1998. aastal kinnitatud juhtnööridest. Ja kuigi Euroopa Parlament juhtis juba 2008. aastal ICNIRP’i tähelepanu sellele, et need piirmäärad ei kaitse ju lapsi ega vanureid, pole ICNIRP midagi ette võtnud. Ka on nad tagasi lükanud mitmete tähtsate ja ulatuslike uurimistööde tulemused. Tagamaadest nii palju, et kõnealune organisatsioon esindab eelkõige elektroonikaseadmete tootjate huve.

Kõige suurem probleem praeguste piirnormide juures on see, et ICNIRP kehtestas praegu kehtiva piirnormi peale seda, kui nad olid uurinud ainult 6 minutit kestnud mobiilikiirguse mõju. Reaalses elus on aga mobiilsideantennid kõikjal meie ümber ja huugavad 24h järjest.

Aastal 2007 uuris temaatikat ka sõltumatute teadlaste grupp (Bio-Initiative), kes töötas läbi kogu tolle ajani teada olnud informatsiooni ja teostatud epidemioloogiliste uuringute tulemused. Oma lõppraportis, mis on kokku 610 lehekülge pikk, jõudsid nad järeldusele, et hetkel kehtivad piirmäärad on ebaadekvaatsed, sest ei kaitse avalikkust, ning soovitasid, et kumulatiivset kõrgsageduslikku kiirgust (kõike kokku) ei tohiks tänaval/õues olla rohkem kui 1000 μW/m² ja siseruumides mitte rohkem kui 100 μW/m².

Veelgi rangema hinnangu on andnud Saksamaa Ehitusbioloogia Instituudi teadlased:

Kuid mobiilsideantennid pole ainsad kõrgsagedusliku kiirguse allikad. Meie ümber on ka palju WiFI ehk traadita interneti võrke, digiTV levi, viimasel ajal väga populaarseks muutunud juhtmeta lauatelefone (DECT), bluetooth seadmeid ning nende võrke. Mõnda aega tagasi selgus ka, et Eesti Energia kavatseb üle Eesti paigaldada 600 000 uut kaugloetavat elektriarvestit, mis edastavad näitusid mitu korda minutis kõrgsageduslikku kiirgust kasutades. Peale seda, kui KaitseOmaTervist.ee oli märtsis 2012 häirekella löönud ja teemat kajastati nii ajalehtedes kui ka Kanal2 Reporteris, teatas Eesti Energia, et kavatsevad nüüd kasutusele võtta hoopis teistsugused arvestid. Sellised, mis on kiirgusvabad ja edastavad näitusid elektrijuhtmeid pidi.

ELEKTROMAGNETKIIRGUSE MÕJU INIMESELE

Elektromagnetkiirgus omab termilist (kuumutavat) ja mitte-termilist mõju. Kuigi need mõjud esinevad reeglina koos, peetakse mitte-termilist mõju 3-4 korda kahjulikumaks kui termilist mõju. Juba eespool nimetatud ICNIRP on arvesse võtnud ainult termilisi uuringuid, ja ignoreerinud teadustöid, mis kirjeldavad mitte-termilisi mõjusid. Aga mis on ikkagi nende kahe mõju erinevus?

Elektromagnetkiirgust nimetatakse ka mikrolainekiirguseks. Täpselt seda sama kiirgust kasutades kuumutab tavaline kodus olev mikrolaineahi toitu. Toit soojeneb seetõttu, et mikrolainekiirgus kiiritab toidus olevaid veemolekule, mille tulemusena need tuliseks lähevad. Sarnane protsess, kuid mõnevõrra madalamatel temperatuuridel leiab aset ka inimese kehas, kui ta elektromagnetkiirguse sees on. See toimub seetõttu, et inimese keha koosneb 65-70% ulatuses veest, aju koguni 88% veest.

Terve inimese aju kaitseb aju-vere barjäär, mis valikuliselt laseb veres olevaid toitaineid läbi, kuid mürkained hoiab ajust eemal. Eksperimendid noorte laborirottide peal aga näitasid, et kõrgsageduslik tavaline mobiiltelefonikiirgus nõrgestas oluliselt aju-vere barjääri, võimaldades veresoontest albumiini lekkimise nendesse ajupiirkondadesse (neuronite ja gliia rakkude juurde), kus seda vaja poleks. 

MOBIILIKIIRGUSE MÕJU LASTELE

Mida noorem on laps, seda tugevamalt mobiilikirgus tema organismi ründab, sest lapse pea ja aju on väiksem. Ka koljuluu on õhem. Seetõttu on kriitiline, et nooremad kui 16-aastased lapsed ei teeks pikki telefonikõnesid, kuna tagajärjeks võib olla ajukasvaja või leukeemia. Just samal põhjusel on Belgia, Prantsusmaa, Soome, Saksamaa, Venemaa ja Rootsi avalikult teatanud, et ei soovita lastel mobiiltelefone kasutada. Paljudes koolides on lubatud ainult SMS-sõnumite saatmine. Ka on kinni keeratud traadita interneti ehk WiFI võrgud. Eesti teadlasi ja meditsiinitöötajaid ei paista see teema aga kahjuks huvitavat. Ilmselt on kasulikum tegeleda tagajärgede ravimisega.

Tõestatud on, et elektromagnetkiirgus põhjustab 2. tüübi diabeeti

Teadlasterühm Saudi Araabiast (KSU’s College of Medicine) professor Sultan Ayoub Meo juhtimisel tõestas ära, et mobiiltelefoni kiirgus (sh mobiilimastid ning WiFi) põhjustab 2. tüübi diabeeti.

Avastuse õigsust kinnitab ka Šveitsi teadusajakiri (International Journal of Environmental Research and Public Health), kus professor Meo ja tema kolleegide teadusartikkel avaldati.

Uuringus osales 159 pealtnäha tervet õpilast kahest erinevast koolist (93 õpilast ühest ja 63 teisest), kel oli sama vanus, sugu, kodakondsus, sotsiaalne- ning majanduslik olukord.

Mobiilimastid või mobiilsideantennid asusid mõlemast koolist ligikaudu 200m kaugusel. Elektromagnetkiirgust mõõdeti mõlema kooli siseruumides. Koolis nr. 1 oli kiirgust 9.601 nW/cm2 (925 Mhz sagedusel) ja õpilased viibisid nende elektromagnetlainete sees 6h päevas ja 5 päeva nädalas.

Koolis nr. 2 oli kiirgust 1.909 nW/cm2 (925 Mhz) ja õpilased olid selle sees samuti 6h päevas ja 5 päeva nädalas.

Iga õpilane andis vereproovi (5-6 mL), mida analüüsiti Dimension Xpand Plus Integrated Chemistry System, Siemens masinaga.

Selgus, et suurema kiirguse sees olnud õpilaste vereproovis oli HbA1c (veresuhkru väärtus) näitaja (5.44 ± 0.22), samas kui väiksema kiirgusfooni sees olnud õpilaste verenäit oli tunduvat väiksem ehk 5.32 ± 0.34. (Kui 5.32 on veel normaalne veresuhkur, siis 5.44 on juba diabeedi-eelne seisnud, ning tuleks olla väga ettevaatlik).Eestis loetakse normaalseks veresuhkru vahemikuks 3.5–5.5 mmol/l, millest kõrgem on juba diabeet.

Kuna nüüd on teada, et mobiilimastid, mobiiltelefonid, tahvlid ja WiFi tõstavad veresuhkru väärtust märgatavalt, siis võiks ennast aegajalt testida (HbA1c väärtus), et mitte ootamatult diabeeti haigestuda.

Kui varem haigestusid 2. tüübi diabeeti inimesed vanuses 45 eluaastat, siis nüüd on haigestujate hulgas järjest rohkem alaealisi lapsi.

Seda teadusartiklit saab täismahus lugeda siit:
http://www.mdpi.com/1660-4601/12/11/14519/pdf

Soomlaste mobiilirakendusega (äpp) saab telefoni kiirguse väiksemaks keerata!

Tootja kirjutab, et QUANTA Guard on tervise- ja fitnessi äpp neile, kes soovivad jälgida ja piirata oma kokkupuudet telefonist tuleva kiirgusega.

QUANTA Guard põhineb Cellraidi algoritmil, mida on testitud põhjalikult laboratooriumites. Quanta Monitori osa peab kiirguse kohta arvestust nii reaalajas kui ka aja jooksul kogunenud kiirguse kumulatiivse hulga kohta. Arvestust peetakse ka andmeside (data)iirguse üle, mis on ohtlikum kui telefonekõne ise.

Äpp töötab telefoni tagaplaanil (backgroundis) ja näitab SAR’i (W/kg). Infot on võimalik näha ka µW/m2 mõõtühikus.

Tootja väidab, et äpp vähendab mobiilikiirgust kuni 90%, sealjuures kõnekvaliteeti halvamata. KaitseOmaTervist.ee ei ole seda äpp’i veel jõudnud testida, kuid meie ootused on positiivsed.

kAllikas: KaitseOmaTervist.ee

Parimate soovidega, Saale D 🙂